Viimasel Prantsusmaa riiklikul oksjonil oli päritolutunnistuste hind 0,83 € – 1,36 € ning kokku müüdi 2023 november tootmisperioodi päritolutunnistusi mahus 4922 GWh. See on tekitanud meie liikmete seas arutelu päritolutunnistuste (GO) hindade ajaloolise liikumise üle. Meilt küsitakse sageli, kas hinnad tõusevad või langevad ning kuigi me ei ole selgeltnägijad, võime ajaloolisi hindu analüüsides paremini mõista, kuidas need on aja jooksul muutunud ja mis hinnaliikumist mõjutab.
Rahvusvahelised GO-de oksjonid on kujunenud oluliseks hinnasignaalide allikaks. Saamaks enne tehingute sõlmimist aimu turuhindadest, ootavad nii ostjad kui ka tootjad igakuiste oksjonite tulemusi aina enam.
Prantsusmaa riiklikud oksjonid on ajalooliste hindade jälgimiseks üks parim allikas. Oluline on märkida, et Eesti päritolutunnistuste hinnad ei pruugi Prantsusmaa omadega ühtida, kuid annavad siiski hea ülevaate turu trendidest. Teadmiseks, et Eestis saab Prantsusmaa GO-sid kasutada samadel tingimustel kui kodumaiseid GO-sid, sama kehtib ka vastupidi.
Oksjonite alguses, 2019. aastal, olid hinnad veel tagasihoidlikud: märtsis näiteks 0,22 € – 0,96 € megavatt-tunni (MWh) kohta. Siis hakkasid tuuled pöörduma ning järk-järguline tõus viis 2021. aasta aprilliks hinnad vahemikku 0,34 € – 0,6 €. Novembriks olid hinnad tõusnud tasemeni 1,03 € – 1,34 € MWh kohta. Seda põhjustas nõudluse kasv, üldine optimism taastuvenergia sektoris ja osaliselt ka teatav spekulatsioon.
Aasta alguses nägime ajaloolist hinnatippu – hinnad ulatusid vahemikku 1,71 € kuni 2,28 €/MWh jaanuaris kuni peadpööritava hinnatasemeni 7,76 € – 8,12 €/MWh augustis. Suurt rolli mängisid sademeteta talved ning ajalooliselt üks kuivemaid ja kuumemaid suvesid Euroopa. Siinpuhul on oluline teada, et Norra on Euroopa suurim päritolutunnistuste eksportija. Kui Skandinaavias on kuiv ilm, toodavad hüdroelektrijaamad vähem elektrit, viies päritolutunnistuste turu pakkumise defitsiiti.
Nagu iga hea looga, ei saanud ka siin olla tõus lõputu. Kuigi 2022. aasta detsembris olid hinnad veel kõrged – 5.3 € kuni 7,69 €/MWh –, algas 2023. aasta keskel langustrend. Selle lõpuks jõudsime 2024. aasta veebruari hinnatasemele, kus oksjonil müüdi kõik päritolutunnistused hinnaga 0,83 – 1,36 €/MWh.
Podcastis “Montel Weekly” tõi Daniel Arnesson välja, et turu nõrkuse esimene märk oli Itaalia riiklik oksjon. Alghind oli liiga kõrgele seatud ja kõiki GO-sid ei õnnestunud maha müüa, põhjustades doominoefekti ja hinnalanguse.
Kas põhjuseks oli turu küllastumine või lihtsalt ratsionaalsem lähenemine hindadele? Tegelikult oli selle drastilise hinnalanguse taga mitu põhjust.
Üks olulisemaid neist oli suur ülepakkumine. See muutus eriti märgatavaks 2023. aasta keskel, kui suurenenud sademete hulk tõstis hüdroenergia tootmise 2022. aasta tasemega võrreldes oluliselt kõrgemale. Augustis olid Norras ekstreemsed vihmasajud, põhjustades mitmes kohas üleujutusi. Ainuüksi 8. augustil 2023 sadas Oslos sama palju vihma kui terve 2022. aasta juunis kokku (58 mm). Lisaks olid augustis ja septembris soodsad tingimused tuuleenergia tootmiseks, lisades ülepakkumisele veelgi hoogu juurde. Kokkuvõttes olid 2023. aastal ilmastikutingimused taastuvenergia tootmiseks ebaharilikult soodsad, kutsudes esile päritolutunnistuste turul tõsise ülepakkumise.
Teine oluline põhjus oli makromajanduslikud tingimused, mis vähendasid nõudlust elektrienergia järele ja seeläbi ka väiksema elektritarbimiseni. Samal ajal oli Euroopa taastuvenergia sektor kiiresti kasvanud.
Viimaks on oluline märkida, et paljud riigid on jooksva aasta elektritarbimise tõendamiseks keelanud eelneva aasta päritolutunnistuste kasutamise. Näiteks ei luba Saksamaa ja Hispaania 2024. aastal kasutada 2023. aasta päritolutunnistusi. Et Saksamaa on Euroopa suurim päritolutunnistuste importija, avaldavad sealsed reeglid päritolutunnistuste kasutamise kohta märkimisväärset mõju kogu Euroopa turule.
Kõik need tegurid kokku viitavad, et tegemist on keeruka ja dünaamilise turuga, kus hinnad on tugevalt mõjutatud nii sisemistest kui ka välistest teguritest.
Hinnatõusu ennustamine on keeruline. Märtsis on paljudel Euroopa suurettevõtetel “disclosure deadline”, kus nad peavad avalikustama oma roheenergia päritolu ja ökoloogilise jalajälje. Kuidas turuosalised selleks valmistunud on, saame veel näha. Üks asi on selge: 2024. aasta värske energiatoodang müüb praegu kuni 2,5 korda kõrgema hinnaga kui eelmise aasta oma. Tulevikus plaanime sellel teemal teha põhjalikuma analüüsi – kui oled sellest huvitatud, siis liitu meie uudiskirjaga siin.
Pikemas perspektiivis mõjutavad GO-de hindu enim ilmastikutingimused, roheline liikumine, toetusskeemid ja regulatsioonid, mis kõik ergutavad ettevõtteid GO-sid ostma.
Prantsusmaa näitel saame väita, et taastuvenergia turul ei ole peale muutuse midagi kindlat. Hindade volatiilsus on märk sellest, et õppimiskõver pole veel lõppenud ja ilm mängib selles tohutut rolli. Ühtlasi peegeldab kiire hinnakasv taastuvenergia sektori kasvavat tähtsust ja mõju laiemale energiaturule.
Selge õppetund on see, et GO-dega spekuleerimine on riskantne. Oleme kohtunud mitme rahvusvahelise turuosalisega, kes on müümist liiga pikalt oodanud ning seisab nüüd silmitsi olukorraga, kus nende päritolutunnistused on aegumas. See sunnib neid madalseisus turul oma päritolutunnistusi müüma allahindlusega. Regulatsioonide tõttu on tarbijate nõudlus suurim just värske energiatoodangu järele ning vastavatel perioodidel on kauplejatel ka suurimad teenimisvõimalused.
Kokkuvõttes usume Solderas, et regulaarne päritolutunnistuste müük on mõistlik – nii saate kõige rohkem kasu värske energiatoodangu hinnast ja samas vähendate riski müüa toodangut turu madalama hinnatasemel perioodil.